Mulle meeldib uskuda, et ma oskan midagi teha, ükskõik mida, heegeldamisest nätsumullide puhumise ja ratsutamiseni välja. Kuigi ma peale teooria lugemise ja piltide vaatamise midagi ei tee, on ikkagi meeldiv teada, et oh! Mul on ju sellest ja teisestki aimu. Ka suudlemine pole erand.
F oli sel õhtul minu juures. Jõime odavat keskklassi viskit koolaga ja rääkisime, sest see on ju ometi kõigi naiste meelisharrastus ning naised me mõlemad ka oleme. Küllaltki kombetud, mugavad ja siivutud, ent siiski naised oma mõninga sarmiga. Isegi meie jututeemad olid tüüpilised „tüdrukuasjad“, alustades riietest ja lõpetades poistega, kelle juurde me pikemaks ajaks pidama jäime. Juhtusin mainima, et minu suhetes teab mis lähedust küll ette pole tulnud, isegi suudelda ma ei armasta. Miks peaksin tahtmagi, et keegi ennast mu näo külge kinni imeb ja samal ajal ärevusest higise käega särgi all kobab... Jah, mina kinnitasin, et minu suudlemisoskus on vähese praktika tõttu küll õige nadi, F aga ei väsinud ennast kiitmast.
„Oh, kas tead kui tihti on mulle öeldud, et ma suudlen nagu tõsine proff? No ikka palju! Isegi, isegi mu geisõbrad ütlevad, et ohh, F, suurepärane, ma lähen ikka täiega kiima, kui sa mind suudled, vihane pannivars tuleb ette no..“ ja nii edasi. Ei, see polnud otseselt tüütu, pigem kergelt naerma ajav.
„Noh, ehk õpetad mullegi?“
Ma ei mõelnud seda üldsegi tõsiselt, küsimishetkel vähemalt mitte. F oli otsekohe nõus ja mina ise mõtlesin, et miks mitte. Tegelikult oligi mul parasjagu tuju teha midagi rikutut. See tuju tekkis alati, kui ma viibisin samas ruumis ja lähestiku mõne suhteliselt meeldiva endavanuse isiku ja alkoholiga, mis aga sageli kaaslasest palju rohkem elamust pakkus.
Sirutasin käe viski järele, et valada F’ile neljas ring, kuigi ma ise olin leppinud ühega. Tal oli see õnneks kahe silma vahele jäänud, nagu ka oma purjujäämine. See lihtsalt juhtus kuidagi. Korraga võttis ta oma massiivse keeleneedi ära, haaras mul õlgadest ja vaata et imes mu konkreetselt sisse. See ei olnud kõige hullem suudlus, mida ma kogenud olen, ei, kaugeltki mitte, kuid kõige vähem erutavama kohale pääseb küll. Ma loodan, et probleem oli alkoholis, sest kui mehed tahavad tõepoolest hammustavat ahmimist ja endale keelt kurku, siis ei aitäh, mina seda mängu enam ei mängi. F’i keel oli nagu pikka aega ketis hoitud koer, jõuline ja lakkus ning tõmbles mis hirmus. Ta huuled ka ei sobinud minu omadega ilmselt; minu suu on kindla joonega, tundlik ja haarav, mu huuled on hästi hoitud, tema suu on generic blowjobmouth. Loomulikult olin ma pettunud, olen ka praegu. Põhiliselt süüdistan hoopis ennast, mul paraku kipub olema komme oodata ja loota liiga paljut.
Kinnitan käsi südamel, et ei tunne F’i suhtes muud kui sõprustundeid. Ma ei saagi muud tunda, sest eelkõige hindan ma oma küllaltki *khm* seksuaalse huvi objektis värskust ja puhtust. Tahan kedagi, kes teatava uudishimuga oma sõrmi mööda mu reisi üles libistaks aga poolel teel kindluse mõttes peatuks ja teekonda uuesti alustaks. Tahan kedagi, kes punastaks ja kelle käed väriseks, kui ta läbi õhukese pitsikihi mu heledaid nibusid leida üritab. Tahan kedagi, kellele ma saan ise suudlemist õpetada, täpselt nii, nagu mulle endale meeldib – rahulikult aga kõhklevalt, ükskõikselt aga kirega.
